skip to Main Content
Menüü
+372 55 205 16 info@mgk.ee

Korteriühistu võlglased – mida ja kuidas ette võtta?

 

Seoses korteriühistu võlglastega esitatakse põhiliselt kaks, kuid väga olulist küsimust, millele anname allpool vastused koos selgitustega.

 

1. Mida peab korteriühistu juhatus ette võtma võlgnikega

 

Korteriomanikele esitatavate arvete puhul on tegemist korteriomanike ühiste majandamiskuludega, mille abil hoitakse korras hoonet ja territooriumi. Samuti tasutakse nendest vahenditest teenuseosutajatele ühiselt tarbitud teenuste eest (vesi, küte, üldelekter, koristus jne).

 

Korteriühistu juhatus saab ja peab tegelema korteriomanike võlgnevustega korteriühistu ees.

 

Reageerima peaks kohe, kui võlgnevus tekkinud on, sest:

  • 3 aastaga võib osa võlast aeguda. Sellisel juhul jääbki see teiste korteriomanike kantuks
  • ajaga võib võlg suureneda ja kuhjuda. Mida suurem võlg, seda keerulisem, kulukam ja ajamahukam on selle sissenõudmine
  • ühel hetkel võib kuhjunud võlgnevuste tõttu, jääda teenuseosutajatele võlgu juba korteriühistu ise

Esimeseks sammuks on, kohe võlgnevuse tekkides suhtlemine ja huvi tundmine selle vastu, miks arve on tasumata. Lisaks sellele ka kirjaliku meeldetuletuse saatmine. Kindlasti tuleb määrata võla tasumise tähtaeg.

 

Võlgnevuse põhjusi võib olla mitmeid. Suurem osa inimestest on kohusetundlikud ja mõistavad, et kui nemad ei maksa, siis maksavad nende eest ülejäänud korteriomanikud.

 

Kui kokkulepitud tähtajaks ei ole võlga tasutud, siis tuleb kohe uuesti reageerida ja taas saata ka kirjalik meeldetuletus. Sellel korral tuleb meeldetuletusse kindlasti märkida, et võlgnevuse määratud tähtajaks mittetasumisel, on korteriühistu sunnitud selle väljanõudmiseks kohtusse pöörduma.

 

Läbirääkimiste tulemusel võib koostada ka maksegraafiku. Ka sellest kinnipidamist tuleb jälgida. Kui võlgnevus on juba suurem ja võlgnik on nõus, siis on mõistlik võla tasumise kohta sõlmida notariaalne leping, kuhu lisatakse ka maksegraafik. Võimalusel tasub kindlasti lisada ka tingimus, et võla tasumata jätmisel allub see kohe sundtäitmisele. Selline tingimus aitab hoida kokku aega ja raha, mis muidu kuluksid võla kohtu kaudu sissenõudmisel.

 

Kui läbirääkimised ja meeldetuletused vilja ei kanna, siis on korteriühistul võlausaldajana võimalik pöörduda maksekäsu kiirmenetluse avaldusega või hagiavaldusega kohtusse. Kindlasti tuleb pingutada selle nimel, et lahendada võlgnevused kohtuväliselt. Kuid kuskil on mõistlik piir, mille ületamisel enam oodata ei saa.

 

Maksekäsu kiirmenetlus on lihtsustatud ja kiirema menetlusega kuni 6400 euro suuruse nõude (sh intressid ja viivised) sissenõudmiseks. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse eest peab tasuma riigilõivu 3% nõudelt kuid mitte alla 45 euro.

 

Hagimenetluses on minimaalne riigilõiv 75 eurot ja kohtuotsuseni jõudmine võib võtta kauem aega, kui maksekäsu kiirmenetluses. Samas, kui on tõenäoline, et võlgnik ei kavatse võlga maksta. Või kavatseb kohtu väljastatud makseettepanekule esitada vastuväite, siis on mõistlik kohe esitada avaldus tavalises hagimenetluses.

 

Kui hagi rahuldatakse ja korteriühistu võlglaselt mõistetakse välja võlgnevus, aga ta seda vabatahtlikult ei täida, siis on jõustunud kohtuotsuse alusel korteriühistul õigus pöörduda kohtutäituri poole. Kohtutäitur algatab sel juhul sundtäitmise menetluse. Selle tulemusena võidakse võlgniku korter võla katteks enampakkumisel müüa.

 

Juhul kui korteriühistu liige on vähemalt kuue kuu majanduskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu, siis on võimaluseks algatada korteri sundvõõrandamine. Sundvõõrandamise saab algatada üldkoosolek, andes korteriomanikule tähtaja korter ise võõrandada. Kui ta seda määratud tähtajaks ei tee, siis tuleb pöörduda vastava avaldusega ja üldkoosoleku otsusega kohtusse.

 

Kohtusse pöördumisel tasub kindlasti juristidega nõu pidada ja vaadata üle ka see, et majanduskulude arvetel midagi vaieldavat ei ole. Vastasel korral võib kohtus käimine osutuda asjatuks aja ja raha raiskamiseks.

 

2. Korteriühistu võlglased ja nende andmed – kellele võib andmeid avaldada?

 

Võlgnevuste vastu võitlemisel, peetakse üheks mõjutusvahenditest korteriühistu võlglaste kohta andmete avaldamist. Osade võlgnevuste korral see oma rolli ka täidab. Tähelepanu tuleb aga pöörata sellele, kellele ja milliseid andmeid avaldada tohib.

 

Enda korteriühistu korteriomanikele võib avaldada nii võlgniku nime, kui võlgnevuse suuruse. Kolmandatele isikutele aga mitte.

 

Oluline siinjuures on see, et andmeid võib avaldada vaid sellisel viisil, millisel need ei saa teatavaks kolmandatele isikutele. Seetõttu ei või näiteks korteriühistu võlglaste nimekirju välja panna KÜ teadetetahvlile, ka korteri numbrit nime asemel mitte.

 

Korteriühistu intranetti aga võib, kui sinna on juurdepääs ainult ühistu liikmetel. Samuti võivad andmed olla üldkoosoleku ja juhatuse koosolekute protokollides ning korteriühistu liikmetele esitatavatel arvetel. Võlgnevusega mitteseotud isikuandmeid isiku nõusolekuta avaldada ei või ja seda ka korteriühistu liikmetele mitte.

 

Tasub meeles pidada, et juhatuse liige täidab ametikohustusi. Talle võib nende kohustuste täitmise käigus ühistu liikmete kohta teatavaks saada üsna palju informatsiooni. Näiteks töökoha, perekonna- ja tervise, usulise, poliitilise või muu kuuluvuse kohta. Isegi siis, kui need andmed on saanud teatavaks väljaspool juhatuse liikme ülesannete täitmist, ei ole juhatuse liikmel kohane neid avaldada.

 

Võlgniku ja võlgnevuse kohta andmete avaldamisel on kõige lihtsam juhinduda põhimõttest, et andmeid võib avaldada:

  • ainult ühistu liikmetele,
  • ainult võlgniku nime või korteri numbri, võla suuruse ja kestuse ning vajadusel maksegraafiku olemasolu ja sisu.

Kokkuvõtteks: hinnake alati kellele ja millist informatsiooni te avaldate ja kas sellele informatsioonile on võimalik juurde pääseda ka kolmandatel isikutel või mitte.

 

Juriidiliste isikute võlgnevuste kohta eelkirjeldatud informatsiooni avaldamise piirangud ei kehti.

 

Soovite täpsemalt teada, kuidas just Teie korteriühistus tekkinud olukorda lahendada? Võtke ühendust ja arutame, mida Teil on mõistlik teha.

Back To Top